Alates 1. septembrist saavad inimesed, kes reisivad Schengeni ala riikidesse ja vajavad reisil narkootilisi või psühhotroopseid ravimeid, Schengeni tunnistusi kõikidest Eesti apteekidest. Tunnistus kinnitab, et inimesega kaasas olevad ravimid on väljastatud talle legaalselt, enamasti apteegist või erandjuhul arsti poolt. Tunnistusi läheb vaja nii Schengeni riikides reisimiseks kui nende läbimiseks, sh lennujaamade kaudu.
Schengeni riigid on tänase seisuga Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari, aga ka nendesse riikidesse kuuluvad saarestikud, näiteks Kanaari saared.
Mis muutub?
Schengeni tunnistusi väljastas kuni 1. septembrini Ravimiamet. Inimene pidi saatma enne reisi Ravimiametisse taotluse, mille põhjal amet väljastas paberil tunnistuse kirja teel. Enamasti võttis tunnistuse saamine mõne päeva aega, sest amet töötab vaid tööpäevadel ja tööajal ning postiteenus nõudis oma aja.
Alates 1. septembrist saavad Eesti inimesed Schengeni tunnistuse kõigist Eesti üldapteekidest, mis muudab loa saamine oluliselt paindlikumaks, sest enamus apteeke on avatud igapäevaselt, töötavad ka peale tööaega ja nädalavahetustel .
Schengeni tunnistust on vaja kõikide narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul, näiteks:
· narkootilised valuvaigistid – morfiin, oksükodoon, tramadool jt
· uinutid ja rahustid – alprazolaam, bromazepaam, diasepaam jt
· aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) raviks kasutatavad ravimid – metüülfenidaat jt
Täpsem loetelu on kättesaadav Ravimiameti veebilehelt . Samuti saab alati nõu küsida apteekrilt, kas kasutatav ravim on narkootiline või psühhotroopne.
Tunnistuse saab väljastada kohe pärast ravimi välja ostmist apteegist või ravimile, mis on varem apteegist välja ostetud ja raviskeemi arvestades peaks seda veel jätkuma.
Inimene peab tunnistuse saamiseks minema apteeki, näitama oma isikut tõendavat dokumenti ja ütlema tunnistuse saamiseks vajalikud andmed:
· andmed lähte- ja sihtriigi ja reisi aja kohta;
· andmed kaasa võetava narkootilise või psühhotroopse ravimi kohta: ravimi nimetus, toimeainete sisaldus ja ravimvorm, pakendi suurus ja/või pakendite koguarv.
Apteeker teeb seejärel päringu retseptikeskusse ja näeb inimese poolt viimastel aastatel välja ostetud narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite infot.
Kui kaasa soovitakse võtta teisest riigist ostetud või tervishoiuasutusest saadud ravimid, siis peab inimene esitama tunnistuse saamiseks retsepti koopia või arsti teatise ravimi vajaduse kohta ja lisama ravimi apteegist ostmist kinnitava kviitungi või arsti teatise ravimi raviasutusest kaasa andmise kohta.
Kui retseptikeskuses olevad andmed või inimesel kaasas olevad dokumendid kinnitavad, et inimesele on vastav ravim väljastatud, koostab apteeker Schengeni tunnistuse, prindib selle paberile ning kinnitab oma allkirja ja apteegi pitsatiga.
Schengeni tunnistuse puhul tuleb arvestada, et
· tunnistus antakse isikupõhiselt ainult sellele inimesele, kellele ravim on arsti poolt välja kirjutatud. Alaealisele patsiendile saab Schengeni tunnistuse küsida nii vanem kui laps ise. Lapsele väljastatud ravimi saab täiskasvanu kaasa võtta vaid koos lapsega reisides.
· tunnistusele saab kanda vaid ühe ravimi. Kui inimene soovib reisile kaasa võtta mitu narkootilist või psühhotroopset ravimit, tuleb igale ravimile vormistada eraldi tunnistus.
· tunnistus väljastatakse inimesele, kes omab Eestis püsivat elukohta.
· tunnistuse saab vormistada maksimaalselt 30 päevase ravivajaduse jaoks. Kui inimene viibib välisriigis pikemat aega, peab ta ravimi välja ostma kohapealt.
· tunnistus peab inimesel reisil viibides füüsiliselt kaasas olema.
Apteek võib iga Schengeni tunnistuse väljastamise eest võtta tasu 5 eurot.
Lisainfo: Ly Rootslane, Eesti Proviisorapteekide Liidu juht,
ly.rootslane@epal.ee
Ravimiamet